pühapäev, 29. november 2015

Jõuluküpsised


Uskumatu, juba ongi käes 1. advent! Hoolimata soojast ja sombusest ilmast soovin kõigile ilusat jõulukuud :) Mul käis juba nädalavahetusel esimest korda jõuluvana ja sain kätte esimese kingituse, niiet ilus algus ühele mu lemmik-kuudest on tehtud :) Et aga nädalavahetusel oli mõlemal õhtul hädasti vaja hommikuni tantsida ja und tuli kahe öö peale kokku heal juhul u 5 tundi, siis selle asemel, et oma kiireid tööasju teha, olen hoopis teises meeleolus. Umbes sellise muusika meeleolus :) 


Minu küpsiseretsept koos fotodega ilmus aasta tagasi ajakirjas Käsitöö ning nüüd esimese advendi puhul on seda igati kohane ka blogis jagada. Need jõuluküpsised on lihtsad valmistada, aga samas maitsvad ja efektse välimusega ning minu suureks rõõmuks eriline hitt laste hulgas :) retseptis toodud kogusest saab terve suure hunniku küpsiseid, aga õnneks söödi kõik ilusti ära - ma ise suur küpsisesõber just ei ole :)

Tainas:
220 g nisujahu
80 g külma võid
3 sl peensuhkrut
1 munavalge
2-3 sl apelsinimahla
200 g erinevat värvi klaaskomme

Sõelu jahu, haki noaga või näpi sõrmedega sisse tükeldatud külm või. Seejärel sega hulka suhkur, munavalge ja nii palju apelsinimahla, et moodustuks pehme tainas. Sõtku kergelt läbi. Rulli tainas  jahusel pinnal lahti ja vormi meelepärased kujundid. Tee samasuguse kujuga (nt täht, süda), kuid väiksema vormiga, kujundite keskele augud.

Tõsta seest tühjad kujundid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 175 kraadi juures 4 minutit. Aseta seejärel iga küpsise sisse üks lutsukomm ja küpseta veel 10 minutit kuni küpsised hakkavad kuldseks muutuma ja nende keskel olevad kommid on ühtlaseks sulanud. Lase küpsistel ahjuplaadil jahtuda.

Need küpsised on väga efektsed küünlavalgel, samuti üles riputatuna. Selleks torka tainasse enne küpsetamist auk sisse, et saaks hiljem peene nööri läbi panna.


Väljavõetud tainasisu (nt väikesed südamed või tähed) saad eraldi ära küpsetada ja kaunistada glasuuriga. Samuti võid sellest tainast küpsetada meelepärase kujuga küpsised, mille saad glasuuriga  kattes pidulikumaks muuta. Kasutasin seekord DanSukkeri maasikamaitselist tuhksuhkrut ja pärleid dr. Oetkeri valikust. 

Glasuur:
100 g tuhksuhkrut
4 sl sidruni- või alepsinimahla või vett
soovi korral meelepärast toiduvärvi ja kaunistusi

Sega tuhksuhkur mahla või veega läbi (soovi korral lisa ka meelepärast toiduvärvi) ja laota küpsistele. Puista niiskele glasuurile peale ka kaunistused, et need katte kuivades sinna kinni jääksid. 

neljapäev, 26. november 2015

Šokolaadi-pähkli purukook kõrvitsaga ja toidu-uudised

Esmaspäeval kuulutati välja Eesti parimad restoranid, mis on kirjas elektroonilises restoranijuhis "Eesti Maitsed 2016". Sel aastal kuulub edetabelisse 69 restorani ja see asendab varasemat 50 parima resto pingerida, sest Eestis on häid söögikohti rohkem, kui 50 hulka ära mahuks. Sellest aastast alates on söögikohad jaotatud nelja erinevasse kategooriasse: meistriklassi, kõrgklassi, väga head ja "lihtsalt" restod. 25 parimat pääsesid ka restoranigiidi White Guide Nordic, mis tutvustab Põhjamaade 300 juhtivat söögikohta ning tuleb meie kõigi rõõmuks peagi raamatupoodidesse müügile.



Teise põneva asjana valis Leibur taaskord välja parima koduleiva. Sedakorda leidis konkurss aset peenleibade kategoorias ja võistlusele esitati ligi 300 retsepti, millest finaali pääses 11. Võitjaks osutus esmakordselt mees, sümpaatne härra Allan Toodo Pärnumaalt, kes eelmisel aastal pidi teise kohaga leppima. Tema leiva eripäraks oli pomerantsi lisamine ja peenleiva retsepti käis ta isegi raamatukogus otsimas, sest erinevalt tavalise rukkileiva omast on selle tegemisõpetus oluliselt spetsiifilisem ja vähem levinud. Õnneks on meil kõigil peagi võimalus "Allani peenleiba" ka ise proovida, sest nagu neljal varasemal aastalgi, võtab Leibur selle leiva tootmisesse ja järgmise aasta esimses pooles on see juba poelettidel. 

Žürii töö oli kahtlemata väga raske, sest ise kohapeal kõiki finaali 11 võistlustööd maitstes, millest ülal asuvad pildid tegi Kristi Kamenik, oleks minul küll olnud niivõrd ühtlaselt hea tasemega konkurentsis just see parim peenleib välja selgitada :) Osa võttis ka eelmise aasta võiduleiva autor Eve-Kati Mägi, kelle müügil olev seemneleib on minu arvates tõeliselt maitsev!


Täna, novembri viimasel neljapäeval tähistatakse USA-s tänupüha, mille puhul valmistatakse tavaliselt kalkunit ja kõrvitsapirukat. See vürtsikas šokolaadi ja pähklitega kõrvitsakook on oluliselt lihtsam, kui klassikaline tänupühade pirukas, kuid sobib vähemalt sama hästi nii tänaseks õhtuks kui ka muul ajal nautimiseks. Võtsin selle laupäeval sünnipäevale kaasa ja arvestades tagasisidet nii kohapeal kui pärast meili teel (nt sünnipäevalapselt: "väga väga maitsev kook oli!"), julgen seda soovitada küll:) Ja kindlasti läheb see lähiajal ka mu enda köögis kordamisele, sest kõrvitsaid on keldris pärast nädalavahetuse kõrvitsatoitude "rallit" ikkagi veel alles rohkem kui üks :)

Kõrvits annab küpsetisele lisaks ilusale värvusele reeglina ka mõnusa mahlakuse, mis teeb sellest suurepärase köögivilja igasuguste kookide sisse olgu selleks siis brownie, juustukook, mahlased muffinid vm mõnus küpsetis. Seekord lisasin koogi tainasse ja peale tumedat šokolaadi, samuti kaneeli ja pähkleid ning karamellist maitset lisavat pruuni suhkrut.

Kõrvitsapüreed saad valmistada nii, kui aga kasutad juba valmis püreed sügavkülmast, siis kindlasti sulata ja nõruta see tihedal sõelal üleliigsest veest. 

Purukate:
50 g pruuni suhkrut (nt demerara, fariinsuhkur, hele muscovado)
1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl jahu
40 g külma võid
50 g hakitud šokolaadi
100 g hakitud Kreeka v sarapuupähkleid v mandleid

Kook:
260 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl soodat
0,5 tl soola
2 tl jahvatatud kaneeli
120 g toasooja võid
80 g pruuni suhkrut (fariinsuhkur v hele muscovado)
100 g peensuhkrut
3 toasooja muna
1,5-2 tl vanilliekstrakti
1 dl maitsestamata jogurtit või keefiri
1,5 dl kõrvitsapüreed
100 g hakitud tumedat šokolaadi

Katte jaoks sega suhkur, kaneel ja jahu läbi, lisa tükeldatud külm või ja töötle noaga hakkides või näppudega purutainaks. Sega hulka tükeldatud šokolaad ja hakitud pähklid ning aseta segu külmkappi. 

Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri, soola, sooda ja kaneeliga. Vahusta või ja suhkur heledaks vahuks (u 5 minutit), lisa ükshaaval munad, seejärel vanilliekstrakt. Lisa kõrvitsapüree ja jogurt v keefir, seejärel jahusegu ning sega õrnalt ühtlaseks tainaks. Proovi vältida ülesegamist - sega täpselt nii vähe kui saad. Sega hulka ka tükeldatud šokolaad. 

Aseta tainas küpsetuspaberiga kaetud 20X30 cm läbimõõduga vormi, puista peale külmas olnud purukate ja küpseta ahjus 175 kraadi juures u 40 minutit kuni koogi keskossa sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja. Jahtunud koogile võid soovi korral sõeluda peale tuhksuhkrut. Parim on see küpsetis soojana, kuid ka jahtunult ei jäta kedagi külmaks ;-) 


neljapäev, 19. november 2015

Kuhu Telliskivi kandis sööma ja jooma minna?


Kirjutasin septembris Eesti Ekspressi lisas Gurmee artikli Telliskivi Loomelinnaku ja selle lähiümbruse söögi- ja joogikohtadest, mis on veebis koos interaktiivse kaardiga tasuta kättesaadav. Loo maht oli põhjalikuma käsitluse jaoks väike, mistõttu piirdusin enamike kohtade puhul vaid lühikirjeldusega, aga saan nüüd õnneks blogis mahti natukene pikemalt mõnest asjast rääkida :)

Kuigi oleks võinud muidugi juba 13 aastat tagasi Kalamajja kolides ette näha, et selline magus vanalinna külje all olev piirkond üles haibitakse, pean siiski tunnistama, et mulle tuli see ootamatu populaarsus suure üllatusena. Isegi veel u 5-6 a tagasi pööritasid mõned põlistallinlased Kalamaja nime kuuldes silmi, kuid algusepoole oli sageli ka küsimusi stiilis, kuidas sellised "korralikud inimesed" või "ise veel mõlemad advokaadid" või "endal mees advokaat" jms ikka sellisesse "kahtlasesse/koledasse/kriminaalsesse" jms piirkonda/agulisse kolivad:) Kuna minu jaoks on Kalamaja alati oma roheluse, rahulikkuse, nunnude puumajade ja ägeda, kuidagi eriliselt chill'i õhkkonnaga äärmiselt kütkestav olnud, siis pole mind sellised kommentaarid kunagi häirinud :) Pigem häirib mind just see, mis hetkel toimub ehk sellise (minu jaoks ootamatu) populaarsusega kaasnev, et kõik vabad nurgakesed mingeid jubedaid betoonmaju täis ehitatakse, varasemaga võrreldes oluliselt rohkem autosid ja suurem rahvastatus (ütleks isegi "ülerahvastatus"), sest Kalamaja kitsad tänavad ei soosi sellist tohutut autodetulva, mis nüüd on tekkinud. Aga no ma võin küll kiruda neid muutusi siin, kuid samas pole ikkagi Tallinnas kohta, kus ma parema meelega elaksin ...:) Nõmme on ka muidugi armas ja erinevalt esimese vabariigi ajal töölisklassile ehitatud Kalamaja puitmajadest on seal imeilusaid eestiaegseid villasid, kuid minu jaoks jääb see liiga kaugele ... Mulle ikka tohutult meeldib, et saan kesklinna piires igale poole jalgsi minna (Raekoja platsile on mu kodust u 10 minutit jalutamist) ja autot pean kasutama vaid peamiselt poes ja trennis käimiseks. Edgari tasuta ühistranspordi (rohelist) kaarti pole endale siiani võtnud ja taksotki vajan enamasti vaid lennujaama minekuks, sest õhtuti väljas käies saab ju igalt poolt 5-20 minutiga koju jalutada:) Isegi Tartus ei ela enamik mu sõpradest ega tuttavatest nii lähedal, et saaksin ilma autota neile külla minna, siin aga on tavaline, et võtad veini ühte kätte, koogi teise ja jalutad mõne (super)toreda inimese poole! Selles mõttes on elu siin Kalamajas ikka lill:)

Eks Kalamaja ja Telliskivi piirkond ole ilmselt endiselt korralike väikekodanlaste õudusunenägu, aga mulle siinne lahe vibe meeldib. See on endiselt koht (nii elamiseks kui ka väljas käimiseks) vabameelsetele, eelarvamustevabadele ja lahedatele noortele ning neid tuleb siia aina juurde. Kui vaatan oma tutvusringkonnast siin elavaid inimesi, siis ega ikka 40+ vanuseklassi inimesi ei leia - pigem on nemad siiani veel selle "urka"/"aguli" osas skeptiliselt või isegi kriitiliselt meelestatud ... :)

Kuna enamik mu lemmikrestodest jäävad kodust 5-20 minutilise jalutuskäigu kaugusele, siis Telliskivi piirkonna söögikohtadesse ma enamasti toidunaudinguid otsima ei lähe, küll on aga siinsed kohad suurepärased õhtuseks väljaskäimiseks, kuigi mõnes neist saab ka täitsa hästi süüa, korralikku hommikusööki ja maitsvaid lõunapakkumisi. 

Et seda lugu kirjutades kõik kohad (uuesti) üle vaadata, leppisin ma mõne nädala jooksul kõik õhtu- ja lõunasöögid ning õhtused väljaskäimised siia piirkonda kokku, et saaks adekvaatse ülevaate. Pudelisse, kus ma olen niikuinii kümneid kordi olnud, samuti F-hoonesse, kuhu ma olen igasugustele üritustele juhtunud ja kus mitmed mu sõbrad ja tuttavad on oma sünnasid pidanud, ma ei hakanud ka minema, küll aga said teised kohad läbi käidud, mõnda (nagu nt Shvips, Kivi Paber Käärid) sattusin aga loo kirjutamise ajal mitu korda ja neis olen korduvalt ka hiljem käinud :) Tunnistan ausalt, et Foody Allenis ja Revalis ei ole ma midagi söönud, küll aga olen nautinud Reval Cafe suurepäraseid käsitöökomme, mille pakend sai minu teada ka mingi disainiauhinna (või isegi mitu).

Kivi Paber Käärid on viimastel kordadel jätnud positiivse mulje, kuigi esimesel korral (kevadel) sain seal oma lemmik Boheemi salati (suitsulõhe ja munaga salat) koopia, ainult et salat oli vesine (korralikult kuivatamata) ja kaste oli ära unustatud (või polnud seda üldse ette nähtud), niiet päris suur kontrast on nende kahe salati vahel. Pärast seda fännan ma Boheemi oma muidugi veelgi enam :) Järgmistel kordadel käies pole seal enam seda salatit võtnud, küll aga on enamik muudest söödud roogadest päris hea mulje jätnud ja igati maitsvad olnud. Kiitust väärib kohapeal valminud krõbe tatraleib ja enamasti väga head bataadifriikad. Kuigi viimasel korral olid need seest toored ja väljast ei olnud krõbedad, siis enamasti on need alati ikka seest pehmed ja pealt krõbedad ehk täpselt sellised, nagu peab:) Maguskartulitest friikad on seal vist üldse üks hittroogasid, niiet soovitan proovida! 

Kui aastatetagused esimesed kolm korda baar bistroos Kukeke, mida tuntakse Anni Arro söögikohana, olid väga negatiivsed, eriti viimane neist, sest rataouille nime all sain soojaks tehtud purustatud tomatid kikerherneste ning poolkõvade üsna suurte kaalika- ja porganditükkidega, kuigi menüüs oli kirjas kõik tavaliselt selle roa hulka kuuluvad komponendid. Säästmaks oma närve ja rahakotti ma sinna mitu aastat oma jalga ei tõstnud, kuid nüüd käisin uuesti ja vähemalt veiseliha oskavad nad hetkel küpsetada. Praad oli tõesti väga maitsev, aga see ei tähenda, et ma veel seda kohta kellelegi soovitada julgeks. Eks ma ise pean ka jälle tükk aega julgust koguma enne, kui ise sinna uuesti söendan minna :D

La Tabla on aga minu jaoks täiesti arusaamatu kontseptsiooniga koht. Kui arvestada, et ainuüksi Brasiilia on suurem kui Lääne-Euroopa, siis pmst võiks tuua nende "Ladina-Ameerika köögi" analoogiks Euraasia köögi, kus ühes menüüs on koos borš, pitsa ja bratwurst. Enamasti on seal aga ühe riigi piires juba tohutult erinev köök - Andide piirkondades saad hoopis midagi muud kui džunglis, suurlinnas või mõnes muus kohas. Juba Peruu köögist (see on ainus selle kontinendi riik, kus olen kaks korda käinud) jätkuks erinevaid roogasid mitme söögikoha pika menüü täitmiseks ... Ja eriti läheb mulle muidugi hinge, et veinikaardile on Lõuna-Ameerikast vaid paar veini jõudnud! Ja kus on Zacapa, Mount Gay jt maailma parimad rummid??? Järgmisel nädalal lähen sinna ühele sünnale, niiet siis saab  näha, kas olukord on ehk väheke paranenud, sest viimati öeldi, et vähemalt veinikaart on ümber tegemisel ...

Kui Boheemi kohvik oma lihtsate toitudega kõrvale jätta, siis kõige paremat toitu saab minu arust restos Apelsini Raudtee, eriti meeldib mulle sealne uus sügismenüü! Pildil veisepõsk, tagaplaanil chorizo-pasta

Aga rohkem ei hakka praegu kirjutama, vaid kopeerin siia väikeste lisanduste ja fotodega artikli, mille EE-sse kirjutasin. Et siis tulge kõik Kalamajja - siin saab süüa ja juua!!! Ja muidu on ka väga tore;-)


Caesar Trühvlis

Boheem kohvik
Boheem võitis kiiresti kalamajalaste südamed ja tegutseb meie kõigi suureks rõõmuks siiani edukalt - rahvast paistab seal olevat sama palju kui algusaastatel, mil see oli ümbruskonnas ainus kaasaegsem söögikoht. Hubases kohvikus on lihtsad, võib isegi öelda, et kodused toidud (soolased ja magusad pannkoogid, supid, omletid, tatraroad, wrap’id, salatid), mis kõik on igati maitsvad ja külluslikud. Mina söön seal enamasti külma lõhesalatit, mille puhul õnneks ainus muutus aastate jooksul on see, et äädikased purgioliivid on asendatud kapparitega. Caesari nime kandev kanasalat on menüüs olnud samuti algusest peale, kuigi selle ainus seos autentse salatiga on saiakuubikud :)




Olen Boheemis aastate jooksul käinud kümneid ja kümneid kordi, kuid ühtegi halba kogemust küll ei meenu. Ma muidugi unustan negatiivsed asjad kiiresti ära, aga sellegipoolest on see fenomenaalne. Ja kõik sõbrad-tuttavad, keda sinna viinud olen, on alati rahule jäänud!

Kuigi teenindus on Boheemis aastatega aina paremaks läinud, siis üldiselt on see nimele vastav ehk üsna boheemlaslik - ikka juhtub, et unustatakse asju ära, ei panda sind tükk aega tähele, ei viida laualt musti nõusid ega vastata Su viisakusavaldustele nagu “palun“, “tänan” vms. Mõnes teises kohas see ilmselt häiriks, aga Boheemis olen sellega ammu ära harjunud ega pane enam tähelegi. 

Kohviku kõrval on avatud Boheem Pizzeria, kus pakutakse lisaks ahjusoojadele pitsadele muid Itaalia köögi klassikuidki.

Kolm lõvi
Boheemist paar maja linna pool asuvasse baari astudes satud tagasi 90-ndate diskokerade ja seinamaalingute kirevasse maailma. Kolm Lõvi aitab meelde tuletada, et Kalamajas ei ela ainult vintage ratastega ringi kihutavad, habemeid kasvatavad ja käsitööõlut pruulivad hipsterid, vaid ka värvikas seltskond muust rahvusest inimesi. Selles kohas saab nii süüa kui ka juua, aga ka karaoket ja (posti)tantsu harrastada.

Apelsini raudtee
Apelsini raudtee nimi pärineb ajast, mil mööda restorani kõrval asuvat raudteed veeti tsitruselisi Paldiskist Venemaale. Alles paar kuud tegutsenud söögikoht asub 1920-ndate lõpus ehitatud raudteeametnike majas ning on nii popiks saanud, et sinna sööma minnes tasub laud ette broneerida. Pakutakse ka hommikusööki ja päevapraade. 

Peakokaks on noor ja andekas Katarinenthalist tuntud Marwin Lindeberg. Kui eelmises töökohas sai Marwin oma potentsiaali ehk pisut loomingulisemalt realiseerida, siis Apelsini raudtees on ta menüüsse sättinud kõik rahva lemmikud alates Caesari salatist ja Tom Kha Gai supist lõpetades juustukoogi ja brüleekreemiga. Kuid osav kokk realiseerib neidki klassikuid veatult - toidud on igati maitsvad ja korralikust toorainest. 

Sip
Ilmselt parima õllevalikuga pood Eestis, kus esindatud ka sellised väiketootjad, keda mujalt ei leia. Olemas on kvaliteetsed siidrid, samuti leiab sealt tavapärasest erinevaid veine ja šampanjasid. Kui on soov kohapeal ehk poe ühes osas asuvas kohvikus ostetut tarbida, siis veinipudeli eest tuleb viis ja õllepudeli pealt üks euro juurde maksta, niiet ka korgitasu suuruse (õigemini küll - väiksuse) osas Sip'ile tõenäoliselt konkurente ei ole.

Baar Bistroo Kukeke
Stiilse ja hubase atmosfääriga vanas veduridepoo hoones asuvas söögikohas on mitmekülgne menüü, ahvatlev koogilett ja võimalus nautida hommikusööki. Päevapakkumistega saab kursis olla Kukekese FB-lehe vahendusel. 

Reval Cafe
Ka Reval Cafe's saab hommikusööki ja päevapraade, muudest roogadest rääkimata. Boonusena rikkalik valik Revali jäätiseid, isuäratavaid kooke ja muid kondiitritooteid, mille hulgast eraldi äramärkimist väärivad Reval Chocolate’i käsitöökommid. Prantsuse päritolu Valrhona kvaliteetsest toorainest valmistatud šokolaaditrühvlid on tõeliselt maitsvad ja andekalt pakendatud ning rikkalikus valikus on tänu erinevaid sorte eristavatele värvidele mugav orienteeruda. 

Trühvel

Teistest eristuva laheda interjööriga tore koht, kus on väga korralik joogikaart, suurepärane kohapeal röstitud kohv ja barista ning ahjusoe krõbeda koorikuga pekileib. Trühvli kreemine peedirisoto kitsejuustuga (pildil) on paljude taimetoitlaste lemmik-roog, millel juba oma fänniklubi välja kujunenud. Lõunapakkumisedki on väga maitsvad, olemas ka hommikusöögimenüü.

La Tabla



Ägeda värvikireva sisekujunduse ja laudadel olevate nunnude kaktustega valgusküllane resto pakub valikut Ladina-Ameerika roogadest. Lühikeses menüüs, mis kuuldavasti varsti siiski täiendust saab, on olemas Telliskivi "kohustuslik" Caesari salat (pildil), milles juustu asemel on mõned maasikaviilud, samuti Peruu "rahvustoit" ceviche (pildil). "Lihasööjate mekat" ehk Argentiinat, Urugaid jt Lõuna-Ameerika riike esindab kahjuks vaid üks churrasco, mis õnneks ei ole vähemalt tavapärane veise sisefilee, vaid hoopis mahlane ja maitsev flank steik, kuid tore oleks näha kasvõi murdosagi sealsete grillrestode rikkalikust menüüst. Samuti on kurb, et lakoonilisest veinivalikus on vaid paar selle kontinendi esindajat ja et joogikaardilt on välja jäänud sealsete riikide kvaliteetsed rummid. 


Coffice
Trühvli ja La Tablaga samas majas, 4. korrusel avas hiljuti uksed Eesti esimene söögikoha ja kontori sümbioos Coffice, milles inspireeriv kohviku õhkkond kohtub asjaliku töökeskkonnaga. Olemas on kontorivarustus alates kirjaklambrist lõpetades koopiamasinaga ja sekretär, kes hoolitseb nõupidamiste korraldamise, kulleri tellimise jms eest. Kohvikus saab nautida salateid, küpsetisi ja suupisteid ning tellimusi on võimalik esitada suisa e-posti teel. 

F-hoone
Esimene päris Telliskivi tehasekompleksis asuvatest söögikohtadest, mis aastatel 2011-2013 kuulus Eesti 50 parima restorani hulka. Väga hea õllevalikuga koht on igati tore sünnipäevade ja muude suuremate pidude pidamiseks, kuid pakutakse ka hommikusööki. Infot lõunapakkumiste ja ürituste kohta saab FB-lehelt.

Foody Allen
Foody Allen on Eesti esimene tänavatoidurestoran, kus tehakse lisaks burgerile ka salateid, suppe jm taolist. Ka selles kohas on korralik õllevalik, samuti on olemas päevapakkumised, millega saab Facebook'i vahendusel kursis olla.

Bueno Gourmet
Tänavatoitu on võimalik osta aga ka otse “tänavalt” ja tänavatoidu hinnaga, sest loomelinnaku keskel seisvas bussis Bueno Gourmet pakutakse "Lõuna- ja Põhja-Ameerika menüü" nime all hamburgeri, churrasco't ehk veiseliha võileiba, fajitas de pollo't ehk tortilla sisse keeratud kanafileed ning lomito't ehk sooja sealiha võileiba. Toitu võib minna nautima ka Pudelisse.

Pudel Baar
Eesti esimene ja avamishetkest siiani väga populaarne gurmeeõllebaar, kus suurepärane valik välis- ja kodumaiseid käsitööõllesid. Nädalavahetustel on Pudel enamasti puupüsti rahvast täis, kuid see on väga mõnus chillimis-koht tööpäevade õhtutekski, mil enamasti õnnestub isegi mõni vaba laud leida. Kindlasti tasub jälgida nende FB-lehte, kuna korraldatakse degusteerimisi ja igasuguseid muid põnevaid üritusi.

Kivi Paber Käärid
Stiilne industriaalne 100% gluteenivaba söögikoht, kuigi õllekaart (NB! sisaldab gluteeni) on igati külluslik, samuti on hea valik erinevaid siidreid. Lihasõprade rõõmuks saab böffi nii eel- kui ka pearoana, samuti on menüüs Tallinna kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega suussulav antrekoot (pildil esiplaanil, tagapool lillkapsast valmistatud kukliga burger). 



Sõbraliku teenindusega koht on nii popp, et ka nädala sees tasub õhtuti endale laud broneerida. Olemas ka maitsvad hommikusöögid (üks on fotol) ja päevapraed. 


Frenchy
Lihtsat prantsuse bistrootoitu pakkuv kiire ja sõbraliku teenindusega resto. Joogikaardil olevad veinid, naturaalsed siidrid ja õlled, samuti mitmed toiduained on prantslasest omaniku poolt maale toodud. Tööpäeviti on 17-19.00 happy hour, kuid ebaprantslaslikult saab klaasiga tellida vaid ühte sorti valget ja kerge punast Pays d’Oc kvaliteediklassi veini. Pakutakse ka päevapraadi, kohti jätkub igal ajal. 

Kahjuks oli see koht kõige suurem pettumus, sest seal polnud prantslaste jaoks nii olulist korralikku baguette'i ega korralikke friikaid, päevaprae kanakoibade nahk oli krõbedaks küpsetamata hallikas ja kleepuv ning veisefilee oli rare'i asemel well-done!

Lendav taldrik
Söögikoha kaks suur saali ja eri tasapinda, samuti terrass on pidevalt rahvast täis. Pole ka ime, sest toit on hea, joogikaart (sh õllevalik) igati korralik, teenindus sõbralik ja hinna-kvaliteedisuhe igati paigas. Olemas on kõik lemmikud India köögist alates frititud pirukalaadsetest samosa’dest ja pakora’test lõpetades karride ja riisiroogade bryani’dega. Nautida saab ka tandoori ahju hõrgutisi nagu erinevad lameleivad naanid ja tikka-tüüpi asjad ning kiidan sealset India juustu paneer. Road on pigem mahedad, vürtsikama toidu soovijad saavad köögist tasuta tšillikastet lisaks küsida.

Shvips
Lihtne, hubane, laheda vaibiga koht, kus sumedatel suveõhtutel oli isegi tööpäevadel pärast südaööd omajagu rahvast. Kui mulle suvel tundus, et elu lähebki Shvpsis käima enamasti alles südaöö paiku, siis viimastel nädalavahetustel on juba kella 9 ajal raske vaba lauda leida. Shvipsis on väga hea veinivalik ja seda nii rikkalikkuse kui ka hinna-kvaliteedi suhte poolest, eriti tahaks kiita kvaliteetsete klaasiveinide pakkumist. Joogi kõrvale saab tellida suupisteid (singid, juustud, oliivid jm), teenindus on sama tore nagu koht isegi :) Soovitan!

pühapäev, 8. november 2015

Soojendav õunajook ja pähklitega õunakrõbedik - mõlemad kaneelimaitselised :)


Ma loodan, et erinevalt minust, kes ma lennujaamas seda postitust kirjutan, saate Teie kõik täna oma isade, vanaisade ja kõigi muude oluliste inimestega kokku. Mina tervitan oma isa veelkord siitkaudu ning soovin talle ja teistele ilusat päeva! :)

Isadepäev on liikuv püha ja selle puhul oleks ilus oma kodule lipp heisata. Eriti tore oli aga täna näha sini-mustvalgete lippudega autosid Tallinnas ringi sõitmas. Meil tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval, kuid USA-s, kust see komme pärineb, on see hoopiski juunis.  1909. aastal alguse saanud tähtpäeva eesmärgiks on tähtsustada isade rolli laste kasvatamisel ja tunnustada kõiki mehi, kes on elu jooksul aidanud ja olnud olulised: onud, vanaisad, vanemad vennad, kasu- ja ristiisad. Toreda traditsiooni algatas Sonora Dodd Washingtonist, et avaldada lugupidamist oma Ameerika kodusõja veteranist isale. Naise ema suri sünnitades kuuendat last ning farmerist isa William Smart kasvatas kõik nad ehk nii vastsündinu kui ka vanemad viis last üksinda üles. Berta ehk Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaasi kohaselt soovitatakse Ameerikas sel päeval viia isale kohvi ja saiakesi voodisse, võtta midagi perega ette, kutsuda paps välja sööma ja kinkida midagi armsat, näiteks omavalmistatud kaart või uus lips. Eriti hea on aga muidugi enda tehtud kook, nt mõni nendest ;-)



Igasugused crumble'id ja crisp'id (eestikeelne parim vaste on ilmselt "krõbedik") on ülimalt lihtsad ja maitsvad magusroad, mille tegemine võtab minimaalselt aega ning mis ahjusoojana koos vanillijäätise või -kastmega on tõeliselt maitsvad, võiks isegi öelda - vastupandamatud!:) Kuigi mu esimeses raamatus on üks jahvatatud mandlitega ja üks kaerahelvestega ning teises üks kookoshelvestega variant, siis blogis on see alles esimene ahjus küpsetatud purukattega magustoit ehk krõbedik. Seekord kasutasin taina valmistamisel hakitud Kreeka pähkleid, samuti lisasin pohlasid.

Õunakrõbediku retsept ilmus ETK ajakirjas Hetk, kus lisaks sellele maiusele on mandlitäidisega pirnipirukas ja lihtne karamellikreemiga pohla-õuna purukook. Seda ajakirja saab kõigist ETK poodidest minu teada tasuta :)

Kaneelise ja krõbeda kattega õunamaiuse juurde sobib suurepäraselt kaneelimeki ja -aroomiga NESTEA, mida võib nautida nii soojalt kui ka külmalt. Samuti on Nestea'ga koos pikkadeks pimedates ja sombusteks sügisõhtuteks väga mõnus mahe õunamoos, millest üks väike purgike on pildilgi.


Pruun suhkur annab karamellimeki, kaneel mõnusa vürtsikuse, pohlad aga särtsu nii värvi kui ka maitse osas. Pohlade asemel saab kasutada muid meelpäraseid marju, nt jõhvikaid, sõstraid, mustikaid või vaarikaid, samuti võib need üldse ära jätta. Osa Kreeka pähkleid on soovi korral võimalik asendada kas mandlite või sarapuupähklitega. Kui soovid gluteenivaba magustoitu, siis kasuta nisujahu asemel riisijahu. 

Tainas:
100 g Kreeka pähkleid
100 g nisujahu
1 tl jahvatatud kaneeli
näpuotsatäis soola
80 g külma võid
50 g demerara suhkrut

Täidis:
800 g- 1 kg hapukaid õunu
80 g demerara suhkrut
2 sl sidrunimahla
1 sl jahvatatud kaneeli
1 sl Cointreau'd või brändit (soovi korral)
peotäis või paar pohli vm meelepäraseid marju

Laota kreeka pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti neid ahjus 190 kraadi juures 4 minutit kuni need on kergelt pruunistunud. Lase jahtuda ja haki jämedalt.

Sega seõlutud jahu kaneeli ja soolaga, seejärel haki noaga jahu hulka tükeldatud või kuni tekib puru. Sega purutaina sisse suhkur ja hakitud pähklid. 

Lõika õunad u 1,5 cm tükkideks ja sega läbi suhkru, sidrunimahla, kaneeli ja soovi korral ka alkoholiga. Aseta õunad võiga määritud või küpsetuspaberiga kaetud ahjuvormi, puista peale marjad, kata purutainaga ja küpseta ahjus 190 kraadi juures 40-45 minutit kuni õunad on pehmed ning krõbediku pealispind on kuldpruun. Serveeri koos vanillijäätise, -kastme või vanilliga maitsestatud vahukoorekreemiga.

laupäev, 7. november 2015

Jogurti-juustu marmorkook marjadega homseks isadepäevaks


Homme on taaskord isadepäev! Selleks puhuks ilmusid tänases Laupäevaleht LP-s kolm lihtsat ja maitsvat retsepti - klassikaline Kass Artur, juustukook väikese mustikaga ja kohviporteriga šokolaadikook. Julgen neid kõiki soojalt soovitada nii isadele küpsetamiseks kui ka muidu maiustamiseks :)

D-kokaraamatusse sai aga homse tähtsa päeva puhul üks mõnusalt kreemine šokolaadi, isekorjatud  hapukate pohlade ja kergelt krõbeda toortatrajahust gluteenivaba põhjaga juustukook, mis meeldib nii lastele kui ka meestele, naistest rääkimata :D Olen seda mitu korda teinud katsetades erinevaid variante ja alati kiidusõnu kuulnud olgu koogi saajaks ja/või sööjaks siis mu sugulased, hea tuttav fotograaf ja tema pere või kõige lähedasemad:) Ei pea vist mainima, et mulle endale meeldib see kook samuti väga ;-)

Et täna olevat Rootsis Kladdkaka päev, siis loomulikult soovitan seda küpsetist, kuna tegemist on superlihtsa suussulava rootslaste lemmik-koogiga! Aga lisaks Kass Artur'ile on ka vana hea Kirju Koer hea variant isa üllatamiseks ;-)

Palju õnne ja ilusat isadepäeva kõigile tublidele isadele! Ja eriti soojad õnnesoovid muidugi mu enda isale :)


Tainas:
70 g toortatrajahu
60 g maisijahu
20 g magustamata naturaalset kakaopulbrit
50 g pruuni suhkrut (hele v tume muscovado)
näpuotsatäis soola
1 tl küpsetuspulbrit
70 g külma võid
1 külm muna

Taina valmistamiseks sega omavahel sõelutud jahud, kakaopulber, suhkur, sool ja küpsetuspulber. Haki noaga või näpi sisse tükkideks hakitud või nii, et tainas meenutaks jämedat saiapuru. Lisa muna ja sega ühtlaseks taignaks. Suru tainas  (vajadusel kasuta veel pisut tatrajahu, et tainas sõrmede külge ei jääks) 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja. Põhi võiks olla kaetud küpsetuspaberiga. Hoia vormi kuni täidise valmimiseni külmas.

Kui soovid, saad valmistada põhja ka küpsistest. Selleks võta 180 g küpsiseid ja 1 kuhjaga sl pruuni suhkrut (muscovado, fariinsuhkur), sega need läbi 70 g sulatatud võiga ja suru 24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Hoia vormi kuni täidise valmimiseni külmas.

Täidis:
300 g (2 karpi) toasooja šokolaadi toorjuustukreemi
370-400 g (1 tops) paksu maitsestamata jogurtit
150-200 g (1 karp) toasooja maitsestamata toorjuustu
6 sl peensuhkrut
2 sl vanillisuhkrut
3 toasooja muna
100 g pohli vm marju

Aseta šokolaaditoorjuust kaussi ja sega visplit kasutades läbi 100 g maitsestamata jogurti, 1 sl suhkru ja 1 munaga. Teise kaussi aseta ülejäänud 300 g jogurtit ning sega see läbi tavalsie toorjuustu, 5 sl suhkru, vanillisuhkru ja 2 munaga.

Laota valge juustukreem põhjale, vala tumeda šokolaadi kreem peale ja tõsta nuga kasutades kihte segamini, et tekiks marmorjas muster. Puista ühtlaselt peale marjad ja suru neid pisut täidise sisse. Küpseta kooki ahjus 170 kraadi juures 1 h. Tee ahjuuks praokile ja jäta kook ahju jahtuma. Lase koogil vormis täielikult jahtuda. 

Hoia kooki vähemalt paar tundi enne lahti lõikamist külmkapis, veel parem üleöö, sest see on parim külmana. Kaunista marjade ja tumeda šokolaadi laastudega.



neljapäev, 5. november 2015

Mahe õunatükkidega moos vürtsika jäätee juurde


See moos on küll siidise paksu konsistentsiga, kuid ikkagi mõnusate väikeste tükkidega, sest tänu sidrunimahlale ja moosisuhkrule ei pea seda pikalt keetma ning saab hakkama poole vähema suhkru kogusega - tavalist valget suhkrut lisatakse moosile ju sama palju kui puuvilju. Kui soovid tükkideta õunapüree taolist moosi, siis purusta moos pärast keetmist saumikseriga ühtlaseks. 

Õunamoosi saab alati teha huvitavamaks, lisades nt ingverit, kaneeli või tüümiani, kuid kuna mina valmistasin keedise seekord 50-le inimesele soojendava NESTEA juurde, siis tegin klassikalise mahedamaitselise õunamoosi kodumaistest õuntest. Kui soovid, siis võid lisada hulka ka peenelt riivitud sidrunikoort. Kasuta sellisel juhul kindlasti orgaanilisi vahatamata sidruneid; kui neid ei ole, siis kindlasti pese eriti hoolikalt harja kasutades sidruni koor puhtaks. 

Kui kasutad Eesti õunu, siis koorida neid ei ole vaja - mina seda siiski seekord osaliselt tegin, et konsistents oleks ühtlasem. Alles jätsin vaid pisut eriti ilusat punast värvi koori, et need moosile värvi annaksid. 


Vaja läheb:
1 kg õunu
1 sidruni mahl
2 dl vett
500 g moosisuhkrut

Puhasta ja koori õunad ning lõika õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks. Aseta õunatükid, sidrunimahl, vesi ja pool suhkrust potti, sega läbi, tõsta pott pliidile ja kuumuta aeg-ajalt segades keemiseni. Keeda moosi madalal tulel u 15 minutit, seejärel lisa ülejäänud suhkur ning kuumuta veel u 15 minutit kuni moos hakkab paksenema ja õunatükid on läbipaistvad, pehmed ja pudenenud. Moos võib olla veel vedelapoolne, sest alles jahtudes muutub see tõeliselt paksuks. Lase moosil u 10 minutit seista, koori vaht ja tõsta steriliseeritud purkidesse. 

Hoidistamisest, purkide steriliseerimisest ja erinevatest suhkrutest kirjutasin pikemalt siin.


pühapäev, 1. november 2015

Karamelline õunakook mandlipõhjal


Kui viimasel ajal uudiseid lugeda, võib jääda mulje, et justkui süüa ega juua enam midagi ei saakski (või õigemini - tohiks) ... Täiesti põhjendamatutele gluteeni- ja laktoosipaanikatele on nüüd lisandunud ka liha-, alkoholi- ja suhkruhüsteeria, niiet varsti ilmselt tuleb vaid brokkolist ja spinatist ära elada, et kõiki eeskirju ja nõudeid täita ning kõiki kahjulikke asju vältida :D Siin on aga üks väga hea artikkel sellest, kuidas asjad tegelikult liha, nisu, piimatoodete, munade ja mitme muu asjaga on - vahelduseks päris tervistav lugemine:) Mina igal juhul tähistasin esmaspäeval saabunud "suurepärast lihauudist" kohe samal õhtul enne teatrisse minekut ühe suure böffiga ja olen selle nädala jooksul nii kodus kui ka erinevatel (toidu)üritustel söönud rohkem liha kui tavaliselt paari-kolme nädala jooksul:) Rõõm muidugi tõdeda, et vähemalt rasv on tänaseks rehabiliteeritud, st enam ei tõmmata võrdusmärki sõna "tervislik" ja "rasvavaba" vahele. Siin on üks uuemaid artikleid sel teemal, millest nähtub, et kaalust alla võtmiseks ei soovitata rasva vältida. Tore! :) 

See karamelline ja mahlane õunakook on valmistatud taaskord mandlijahuga. Seni olen mandlijahust põhjaga teinud peamiselt juustukooke, nt punaste sõstardega ja maapähklivõiga, kuid seekord suurendasin jahu kogust ning valmistasin rohkem tainast, et see ulatuks ka vormi ääretele. Retsept ilmus kolmapäevases Eesti Ekspressi Gurmees. Sel nädalal tuli trükist ka ETK ajakiri "Hetk", kus on minu pähklitega õunakrõbediku, mandlitäidisega pirni- ja karamellikreemiga pohla-õunakoogi tegemisõpetused. Kõik sellenädalased retseptid said tegelikult valmis juba augustis ning olid mõeldud septembri- ja oktoobrikuiseks kokkamiseks, kus kõiki mõnusaid ja maitsvad kodumaised aia- ja metsasaadusi vabalt saada on, kuid ka hetkel veel on õnneks vaatamata juba esimestele öökülmadele võimalik sügisande hankida. Siin on aga kirjas, millised neist maitsevad novembris eriti hästi ;-) 

Ja lõpetuseks ka midagi lohutavat neile, kes tunnevad, et bioloogilist vanust näitav number enam ammu tegelikkusega kokku ei lähe, sest klišeel "vanus on ainult number" olevat mõningane teaduslik alus :) Seega tasub end vormis hoida - nii püsib kauem noorem ;-) Nii tore, et nüüd on siis lõpuks ometi teaduslikult tõestatud, et ma olen ikkagi endiselt 25 aastane - its not just in my head! :D :D :D

Põhi:
200 g peeneks jahvatatud mandleid (mandlijahu)
50 g võid
1 muna
3 sl pruuni suhkrut (nt fariinsuhkur, muscovado)
0,5 tl jahvatatud kaneeli

Tükelda või ja sega ülejäänud koostisosadega ühtlaseks tainaks, eriti lihtne on seda teha köögikombainis. Suru tainas ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred võiga määritud ja jahuga ülepuistatud) vormi põhja ja äärtele. Kui tainas on liiga kleepuv, puista näppudele jahu. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:
2 suuremat v 3 keskmist magusat õuna või pirni
paar peotäit pohli
3 sl kartulitärklist
1 tl jahvatatud kaneeli
180 g demerara suhkrut
200 g hapukoort
2 suurt muna

Lõika õunad või pirnid 1-1,5 cm tükkideks, sega pohlade, tärklise, kaneeli ja poole suhkru kogusega ning laota vormi põhjale. Sega hapukoor lahtiklopitud munade ja ülejäänud suhkruga ning vala õuntele. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 45 minutit.