teisipäev, 28. aprill 2015

Krõbedad kaerahelbe-aprikoosiküpsised


Pealt ja äärtest kergelt krõbedad, seest pehmed, õrna karamellimeki, hapukate aprikooside ja krõmpsuvate pähklitükkidega küpsised on minu arvates jube head! Ja minu kriteeriumite järgi igati tervislikud ka;-) Ikkagi kaerahelveste, pähklite ja kuivatatud puuviljadega, nisujahu asemel olen kasutanud täisterakaerajahu või seganud seda toortatrajahuga, valge suhkru asendanud pruuni roosuhkruga (hele muscovado). Kusjuures, algselt olevat kaera kasvatatud meditsiinilistel eesmärkidel, alles hiljem toiduks. Kirjutasin hiljuti kaerast artikli LP-sse ja kopeerin siia ühe lõigu, mis selle teravilja kasulikkuse kohta käib:)

Kaeras on rohkelt kiudaineid, mille biokeemiline eripära aitab kaasa seedimisele, ühtlustada glükoosi imendumist soolestikust verre (mis omakorda vähendab veresuhkru kõikumist) ja hoida stabiilsena vere kolesteroolitaset. Ka vererõhu alandamisel olevat sellest toiduainest abi. Kaer on võrreldes teiste teraviljadega suurema rasva ja valgusisaldusega, selles on rikkalikult vitamiine, antioksüdante ja mineraale, eriti fosforit, tsinki, magneesiumi, kaltsiumi ja rauaühendeid. Kaeras on valke kuni 16%, milles on rohkelt asendamatut aminohaopet lüsiini. Samuti on selles teraviljas kiudaine beetaglükaan, millel on immuunsüsteemi tööd toetavad omadused.


Kui soovid gulteenivabu küpsiseid, siis kasuta gluteenivaba kaerjahu ja -helbeid. Pruunidest suhkrutest eelistan mina nendes küpsistes heledat muscovado't, aga sobib ka tume muscovado, samuti fariinsuhkur. Kõik need kolm suhkrut leiab ka DanSukker'i valikust. 

Vaja läheb:
120 g (täistera) kaerahelbeid
100 g kaerajahu (pool jahust võid asendada toortatrajahuga)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
120 g toasooja võid
120 g pruuni suhkrut
1 suur muna ja 1 suur munakollane (soovitavalt toasoojad)
1 tl vanilliekstrakti või 0,5 tl mandliekstrakti
100 g meelepäraseid pähkleid või mandleid (jämedalt hakitud)
130-150 g kuivatatud aprikoose (jämedalt hakitud)

Sega kaerahelbed ja -jahu, küpsetuspulber, sooda ning sool. Tükelda või ja vahusta suhkruga ühtlaseks vahuks (kulub u 4 minutit). Lisa edasi vahustades muna, munakollane ja vanilli- v mandliekstrakt ning vahusta veel u 2 minutit. Sega spaatliga hulka kaerahelbe-jahusegu, hakitud aprikoosid ja pähklid. 

Jaota tainas 12-14 osaks ja tee supilusikaga u 7 cm vahedega kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed kuhjakesed. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 17-20 minutit kuni küpsiste ääred on pruunistunud, keskosa pehme ja läbi küpsenud. Lase u 5 minutit plaadil taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Õhukindlas anumas säilivad küpsised ilusti mitu päeva. 

neljapäev, 23. aprill 2015

Ahjus küpsetatud veise välisfilee, 2 lihtsat salatit ja uued köögiabilised


Minuga võttis paar kuud tagasi ühendust Fiskars'i esindaja ja küsis, kas oleksin huvitatud mõningate nende asjade proovimisest. Kuna mul siiani on selle firma toodetega ainult positiivsed kogemused, siis olin loomulikult nõus. Ja võin etteruttavalt öelda, et see oli väga õige otsus! :)

Minu arvates on suurepärase salati valmistamisel vaid kaks "saladust" - tuleb kasutada rohelise kraami kuivatamiseks salatikuivatit ning teha korralik kaste! Ülejäänud koostisosad on loomulikult samuti olulised, kuid kui põhjaks olev roheline kraam on korralikult ära kuivatatud ega ole vesine ning on maitsva kastmega kokku segatud, siis tegelikult piisab salatiks ka vaid rohelistest lehtedest - kõik muu on juba boonus :)  

Salati kuivatamiseks oli mul tegelikult juba varem korralik kuivataja olemas, aga Fiskars'i oma meeldib mulle oluliselt rohkem. Seda on hästi kerge kasutada, st "pöörlema panekuks" ei ole vaja vaeva näha ega jõudu kasutada. Lisaks on kausi põhja all libisemist takistav riba ja see püsib ilusti tööpinna peal paigal, mis teeb kasutamise veelgi lihtsamaks.  Eelpool loetletud omadused võivad ehk tunduda esmapilgul väikesed pisiasjad, aga tegelikult on need päris olulised, seetõttu ongi vana "aparaat" seisma jäänud ja Fiskars'i salatikuivataja töö mu köögis täielikult üle võtnud. Olin just üle kuu aja Hispaanias, kus minu abiliseks salati tegemisel oli eriliselt ebamugav vanakooli suur, raske ja kohmakas plastmassist kuivataja, mis vajas kasutamiseks jõudu ega püsinud paigal, niiet nüüd kodus tundub rohelise kraami kuivatamine tõeliselt mugav, kiire ja lihtne:) Pildil on kausitäis (200 g) värsket kraami, mis juba pärast puhtaks loputamist on kuivatatud - 100 g rukolat ja 100 g erinevaid salateid, mida tellin endale Kopra Karjamõisa talust.


Aga lisaks kuivatile tulid veel mõningad asjad, millest on köögis mu igapäevased sõbrad saanud. Salatitarvikutest, mida on vist terve komplekt müügil, saadeti mulle salati segamiseks mugavad lusikad (postituse kõige ülemisel pildil ja järgmisel fotol vasakul ääres) ja käärid (kõige alumisel pildil), mis on kohe eriliselt head - isegi mu elukaaslane kiidab neid! Kääridel ja kääridel on ikka suur vahe! Samuti olen igati rahul juustunoa (ka juustunoal ja juustunoal on suur vahe!), sakilise noa ja spaatliga (kõik asjad järgmisel fotol). Kusjuures, sakiline nuga on mu köögis juba jõuludest saadik üsna ohtralt kasutusel. Ikka juhtub, et ei viitsi oma kokakoolist saadud komplekti kuuluvaid nn profinuge ja lõikelauda välja otsida, ja siis saab selle väikese noaga lihtsalt ja kiirelt nt kirsstomateid poolitada, kooke tükeldada ja leibu/saiu viilutada. See Fiskars'i sakiline nuga on mugav kasutada ja piisavalt terav ehk väike, aga väga tubli! Ideelses maailmas tarvitaks ma muidugi koguaeg oma "korralikke" kokanuge või vähemlt ei räägiks avalikult, et ma seda alati ei tee, aga midagi pole teha - that's real life! :) Lai spaatel on aga saanud praadimisel mu peamiseks abimeheks ning muud puidust ja plastmassist analoogid välja tõrjunud. Ilmselt on asi selles, et see on laiem kui teised, aga samas hästi kerge ja kuidagi eriliselt käepärane kasutada.


Lisaks mainitud asjadele on ka pann (järgmisel fotol) praeguseks van(em)ad pannid kõrvale tõrjunud. See on minu jaoks parajalt suur ja sobib ka liha praadimiseks. Rasvainet pole tegelikult üldse vaja lisada, saab ilusti hakkama ilma, et asjad panni külge kinni jääks. Fiskars'il on muideks olemas eraldi pann igale pliiditüübile. Kuigi mul on gaasipliit, siis saadeti mulle siiski traditsiooniline pann, aga olen sellegagi rahul. Samas muidugi tekib huvi, et kui kasutada päriselt gaasipliidi jaoks mõeldud panni, kas siis on erinevus olemas, sest kuna gaasipliit soojendab panni ebaühtlaselt ja kuumus on tugev, siis spetsiaalne pann on Fiskars'il paksu seinaga ja laiapõhjaline, käepide on ohutuse tagamiseks roostevabast terasest. Minu poolt kasutusele võetud Fiskars'i klassikaline pann on roostevabast terasest ja kuumeneb hästi kiiresti.

Järgmisel pildil on Rannarootsi grill-šnitsel seavälisfileest, mis on selle kevade grilltoodetest üks mu suuri lemmikuid. Üllatavalt maitsev ja mahlane, kusjuures ülilihtne valmistada - vaja vaid kummaltki poolt pannil või sees ära praadida ning lasta seejärel paar minutit kaane all seista. Igati maitsev ja lihtne roog, mis sobib salati kõrvale väga hästi! Kui kala ja veise maitsestamisel jään ma üsna tagasihoidlikuks (all retseptis on kirjas mu tüüpiline veise marinaad ning kalale piisab lisaks soolale ja piprale vaid võist, värsketest ürtidest ja natukesest küüslaugust), siis sea- ja kanaliha puhul on korralik maitsekas marinaad hädavajalik ja vahelduse mõttes on täitsa tore, kui keegi enamiku tööst on Sinu eest ära teinud, et elu kiirel ajal lihtsam oleks :)


Avokaado-mozzarella salat
(jätkub 4 inimesele)

200 g erinevaid salatilehti
2-3 küpset keskmist või suuremat avokaadot
500 g kirsstomateid
250 g (2 pk) mozzarella't
paar peotäit meelepäraseid idusid
soovi korral paar keedetud muna ja 1 õun

Kaste:
3 sl extra virgin oliiviõli
1 sl palsamiäädikat 
1 sl vedelat mett
soola, musta pipart

Sega kastme komponendid kausis vispliga ühtlaseks või aseta purki ja loksuta korralikult segamini. 

Aseta pestud lehed kuivatisse, "keeruta" kaussi u 30 sek ja vala üleliigne vesi välja. Kui on suurem kogus lehti, siis peab vett mitu korda välja valama enne, kui roheline päris kuivaks saab, samuti mitmes osas kuivatama, sest kuivataja ei tohi liiga täis olla. Seejärel aseta salatilehed kaussi ja sega kastmega läbi. Muud komponendid, nt tomat, mozzarella ja avokaado, lisan ma hiljem ja segan salatit seejärel üsna kergelt, sest need kipuvad muidu liiga pudruks minema või liiga palju vedelikku (tomat) eraldama. Natukene lisakreemisust, mida annab eelkõige avokaado, aga ka muna ja korralikum ehk kreemjama sisuga mozzarella, on salatile alati hea! Avokaado lõika pooleks, eemalda kivi ja võta lusikaga sisu välja; mozzarella rebi meelepärasteks tükkideks; kirsstomatid lõika pooleks. Kui õnnestub burrata't hankida, siis see jäta terveks või äärmisel juhul poolita. 


Veise välisfilee

700-800 g (laagerdunud) veise välisfileed (kasutan Rakvere oma)
3 sl (erinevaid) piprateri (mina võtan ühe supilusikatäie igaühte ehk musti, valgeid ja roosasid)
3 küüslauguküünt
värskeid või kuivatatud ürte (rosmariini, tüümiani)
2 -3 sl extra virgin oliiviõli
õli praadimiseks, soola(helbeid)

Purusta uhmris pipraterad, seejärel puhastatud küüslauguküüned ja ürdid ning sega läbi oliiviõliga. Puhasta liha kelmetest, kui neid on, ja määri üleni pipraseguga kokku. Kindlasti jäta alles see vähene rasv, mis seal on, sest nii tuleb liha mahlasem, sest rasv sulab ahjus. Kui soovid, võid rasva eemaldada pärast küpsetamist. Mässi tihedalt toidukilesse ja aseta külmkappi seisma vähemalt 12 tunniks. Olen hoidnud liha niimoodi marineerumas tegelikult ka isegi mitu päeva, sest tihti juhtub, et plaanist õhtul süüa teha ei tule midagi välja (selleks peaks reeglina enne keskööd ikkagi koju jõudma).

Võta liha u pool tundi enne praadimist külmkapist välja, lase seista toatemperatuuril ja puhasta seejärel marinaadist. Pruunista liha hästi kuumal pannil natukese õli sees (eriti hea on maapähkliõli) igast küljest. Aseta ahjuvormi ja küpseta ahjus 180-200 kraadi juures 20-25 minutit kuni sisetemperatuur on 56-59 kraadi. Nii jääb liha seest roosa (rare küpsusaste), aga kui soovid küpsemat liha, siis loomulikult hoia seda kauem ahjus.

Termomeetri ots torka liha keskossa - nii on number kõige õigem. Keera poole küpsemisaja peal liha tangidega ümber, et see ühtlaselt küpseks. Võid liha küpsetada vormi asemel ka ahjurestil, sest nii saab see veelgi ühtlasemalt küpseda (ehk õhk saab ka alt läbi käia).

Võta liha kohe vormist, aseta lõikelaulale, puista peale soola(helbeid), kata fooliumiga ja lase vähemalt 15 minutit seista, et lahti lõigates mahlad ilusti liha sisse jääksid. Lõika terava noaga õhukesed viilud. Väga hea on see veiseliha nii külmalt kui ka ahjusoojalt.

Juurde tegin seekord salati värskest spinatist, fetajuustust ja ahjus röstitud peedist, millele kastmeks segasin u 3 sl extra virgin oliiviõli, 1 sl palsamiäädikat, 1 tl vedelat mett, soola, värskelt jahvatatud musta pipart ja ühe peeneks hakitud küüslauguküüne; peale lõikusin rohelist sibulat.

teisipäev, 21. aprill 2015

Lihtne ja maitsev graavi- ehk õrnsoolalõhe, tervislik ka ;-)


Viimasel ajal on pidevalt nii palju tegemist, et ei ole kahjuks jõudnud ühtegi oma pooleli olevat draft'i blogipostituseks vormistada, kuigi pildidki ilusti olemas. See-eest aga on paar minu retsepti homses Naistelehes ja üks artikkel Eesti Ekspressi Gurmees; samuti leiab ühe mu loo laupäevases LP-s ja lisaks kokkan sama päeva hommikuses saates "Lemmikretseptid". Seal teen krevettidega pisikesed ahjuomletikesed (mini-frittata'd), tummise kohvimekiga šokolaadikoogi ja uuest raamatust ühe oma lemmikutest - šokolaadipõhjal karamellise juustukoogi. Kõik saate toidud on seekord juhtumisi gluteenivabad :)

See graavilõhe (õige on öelda tegelikult “õrnsoolalõhe”) retsept ilmus ajakirja Naerata eelmises numbris; hetkel saada olevas (mida ma ise ei ole veel endale hankida jõudnud) on minu poolt brokkoli-frittata ja marokopärane tsitrusesalat, lisaks natukene juttu munade kasulikkusest ja kolesteroolist.

Mis aga kalasse puutub, siis selline roosakas-hallikas näeb välja päris ehk vabalt kasvanud ja merest püütud mitte kasvanduses kasvatatud lõhe. Lisan blogisse lähiajal ka teise graavitud kala retsepti, mille tegin tavalisest poes müüdavast (ilmselt Norra päritolu) lõhest ja erinevus värvuses on silmaga nähtav. Ka maitse ja tekstuuri poolest pole kasvanduse kalast "metsikule" meres ujunud lõhele paraku vastast ... Ja samamoodi on kahe kala marjad üksteisest valgusaatate kaugusel. Tõeliselt kahju, et seda "õiget" kala nii harva saab!


Vaja läheb:
u 1 kg lõhefilee
punt tilli
ühe sidruni riivitud koor ja mahl
1 dl viina
2 sl jämedalt purustatud musta pipra teri
2 sl meresoola
2 sl suhkrut

Eemalda kalal pinsettidega keskosast luud. Haki till jämedalt ja sega sidrunikoore, -mahla ja viinaga. Vala pool segust alusele, aseta sellele kala nahapool all ja seejärel laota ühtlaselt fileele kõik ülejäänud ained ehk ülejäänud pool sidrunimahla-viinasegu ning purustatud pipraterad, sool ja suhkur. Piprateri saad purustada kas uhmris või lõikelaual noaga lapiti peale vajutades.

Kata kala toidukile või küpsetuspaberiga ja aseta sellele peale taldrik, millele omakorda pane raskuseks mõni purk vms. Aseta 6-12 tunniks külmkappi. Võta kala välja, keera ümber nii, et nahapool on üleval ja aseta uuesti 6-12 tunniks külma. 

Tee kala mõlemalt poolt majapidamsipaberiga puhtaks ja lõika filee terava noaga õhukesteks viiludeks. Serveeri rukkileiva või röstsaiaga, sidrunisektorite, hakitud tilli ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Sobib suurepäraselt ka värsketesse salatitesse või (tatra)pliinidega nautimiseks.

    laupäev, 11. aprill 2015

    Soojendav vürtsitee Indiast - Masala Chai


    Kevad on küll ametlikult juba käes, aga ilmad olevat Eestis veel päris jahedad. Olles juba rohkem kui kuu aega päikselises Hispaanias palmide all, lokkava roheluse, õitemere, sidruni- ja oliivipuude ning apelsinisalude keskel, tunduvad alla 10-kraadised temperatuurid päris jubedad, sest meil siin on juba "suur probleem":) juhul, kui taevas mõni pilveke on ja pärast trenni ei saagi mõnusalt bikiinides basseini ääres pikutada. Kuigi teed naudime siingi vahel mõnel õhtul, sest hea tee on omal kohal ka soojemate ilmadega. Masala chai on hästi mõnus vürtsikas soojendav jook, mida Indias juuakse hoolimata sealsest palavusest enam-vähem igal ajal ja igal pool, igal perenaisel ja kokal olevat oma retsept.

    Mina teen masala chai üsna vürtsika, niiet vabalt võid seda esimest korda valmistades piirduda vähemate vürtsidega, mis ma retsepti kirja panin ja siis hiljem soovi korral lisada. Mul tuleb see tee nii tugevamaitseline, et jätan musta tee lehed üldse välja ja naudin seda natukese mee (ühe suure tassi kohta u 0,5 tl) ja sortsu piimaga. Kui ingver, nelk, kaneel ja kardemon on tee sees alati ehk need on nö põhikomponendid, siis muid maitseaineid, nt musta pipart ja aniisi, lisa vaid soovi korral. Samuti võib lisada safranit, muskaatpähklit, koriandri- või fenkoliseemneid, köömeid, tšillit vm meelepärast. 

    Tee sobib joomiseks ka kümalt ja säilib külmkapis kaane all mitu päeva. Kuigi ma suur teesõber ei ole, siis ikkagi minul paraku masala chai'd kauemaks kui üheks päevaks ei jätku isegi juhul, kui keedan seda korraga 2 l veest, sest vürtsikas tee koos natukese mee ja piimaga on lihtsalt nii hea!:)

    1 l vett
    3-4 cm jupp värsket ingverit
    1 kaneelikang
    1 tähtaniis (soovi korral)
    6 kardemonikupart
    5 nelki
    5 musta pipra tera (soovi korral)
    1-2 tl musta tee lehti või 1-2 musta tee kotikest
    magustamiseks mett, lisandiks piima

    Hõõru ingverikoor harjaga puhtaks, koorida ei ole vaja, sest koore all on palju vitamiine. Lõika ingver viiludeks või riivi. Purusta uhmris nelgid, kardemon ja pipraterad, aseta kõik vürtsid koos veega potti, pane kaas peale ja lase keema tõusta. Alanda kuumust ning lase teel õrnalt kaane all u 5 minutit keeda. Eemalda tulelt, lase u 5 minutit kaane all seista, seejärel lisa must tee ja lase veel paar minutit kaane all tõmmata. Musta teed võid soovi korral lisada ka rohkem (3-4 tl) või jätta üldse lisamata. Kurna ning serveeri soovi korral mee ja piimaga.

    reede, 3. aprill 2015

    Kohupiima-juustukook aprikoosidega


    Aprikoosidega kohupiima-toorjuustukook on pehme ja kreemine ning sobib suurepäraselt lihavõttepühade lauale. Retsept ilmus aasta tagasi LP-s, nüüd siis lõpuks sai blogissegi:)

    Kui on soovi pashat teha, siis soovitan kahte maitsvat varianti - kuumutatud ja kuumutamata. Aga minu arust on kevadpühadeaegseks desserdiks igati sobivad veel kreemine kohupiima panna cotta ja mõnus mahlane kohupiimakook, mõlemad mangopüreest kattega. Kuid ka särtsaka aprikoosimoosist kattega kohupiimakook on "sobivates" toonides;-)

    Ilusaid ülestõusmispühi ja toredat nädalavahetust! :)


    Põhi:
    200 g šoklaaditükkidega küpsiseid
    60 g võid

    Täidis:
    100 g kuivatatud aprikoose
    1 sl Cointreau'd või brändit (soovi korral)
    400 g kohupiima
    400 g toasooja toorjuustu
    1,5 dl suhkrut
    4 toasooja muna
    2 sl vanillisuhkrut
    ühe sidruni, laimi või väikese apelsini mahl ja peenelt riivitud koor

    Kate:
    100 g hapukoort

    Haki aprikoosid väiksemateks tükkideks ja jäta soovi korral pooleks tunniks alkoholi sisse maitsestuma. Sega neid paaril korral, et ühtlaselt maitsestuksid.

    Purusta küpsised, sulata või ja sega kokku. Suru segu 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja (põhi võiks olla küpsetuspaberiga kaetud) ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 8 minutit.

    Aseta kohupiim, toorjuust ja suhkur kaussi ning sega vispliga ühtlaseks. Lisa edasi segades munad, seejärel vanillsuhkur ning tsitruselise peenelt riivitud koor ja mahl. Sega aprikoositükid koos alkoholiga samuti juustu-kohupiimasegu hulka. Vala täidis vormi ja küpseta ahjus 175 kraadi juures 50 minutit.

    Võta kook ahjust ja kata ühtlaselt hapukoorega. Lase enne serveerimist jahtuda, eriti hea, kui kook saab üleöö külmkapis taheneda ja maitsestuda. Kaunistuseks sobivad tsitruselise ribad, riivitud šokolaad ja hästi peeneks hakitud aprikoosid.