Soome parima restorani peakoka rabarberimagustoit Tallinna taevas

Selline paistab Tallinn 50 m kõrguselt Rotermanni kvartali kohal, kus toimus selle aasta Dinner in the Sky. Täiesti ainulaadne kogemus! Sellel aastal on projekt kahjuks lõppenud, aga usun, et järgmisel aastal on kõigil huvilistel jälle võimalus nautida tippkokkade poolt valmistatud toitu koos erakordsete vaadetega. Sel aastal kokkasid taeva all Tõnis Siigur, kes lahkus Bordoost ja juhib hetkel OKO resto köögimeeskonda, ja Soome parimaks söögikohaks valitud väikese restorani Chef & Sommelier omanik ja peakokk Sasu Laukkonen, kellest kirjutasin ka LP-s. Ja Piret kirjutas oma blogis ka selle aasta kokkadest ja oma eelnevatest söömingutest.

Allpool on kirjas rabarberi-magustoidu retsept, mida Sasu Laukkonen oli lahkelt valmis jagama. Seda  desserti pakkus ta lihtsustatud kujul ka taevarestoranis Tallinnas. Siinjuures on huvitav see, et valge šokolaadi teeb ta ise, sest ainult nii saab täiesti lisaainete vaba puhta šokolaadi, mille sarnast tavapoest on võimatu leida. Pean tunnistama, et ei olegi jõudnud veel Sasu magustoitu kodus teha proovida, aga see oli niiii hea, et üritan selle lähiajal ette võtta:) 

Seekord oli imelisele vaatele ja toiduelamusele lisaks ka elav muusika, sel päeval saksofonist Siim Aimla esituses.

Ja lisan siia ka mõned pildid sellest, kuidas kokad toite serveerivad ja kuidas see kõik seal üleval välja näeb:)

Niisugune on üks laudkond taevalaotuses





Ja siin ka Sasu magustoidu retsept - head katsetamist! :)

Rabarberi ja valge šokolaadi magustoit

Rabarber:

2 rabarberivart

3 spl suhkrut

¼ sidruni riivitud koor

1 sl vanillisuhkrut

Lõika rabarber neljaks ja aseta koos suhkru, sidrunikoore ja vanillisuhkruga vaakumkotti. Sule kott ja küpseta vesivannil 55 kraadi juures 25 minutit. Jahuta ja lõika väiksemateks tükkideks.

Kodustes tingimustes saab vaakumkotis kuumutamist asendada keerates kogu kraami toidukilesse, mässides kilet korralikult mitmes suunas rabarberivarte ümber. Kilepakk aseta kaussi, vala peale kuum vesi ja lase rabarberil umbes 10–15 minutit üleni kuumas vees seista. Seejärel jahuta rabarber külmas vees või külmkapis ja lõika tükkideks.

Riivitud rabarber kaunistuseks:

aseta 1 rabarberivars sügavkülma ja riivi see enne serveerimist peene riiviga magustoidu peale.

Ahjus röstitud valge šokolaad:

240 g kakaovõid

0,5 tl soola

110 g tuhksuhkrut

4 sl piimapulbrit

Sega omavahel tuhksuhkur, sool ja piimapulber. Sulata kakaovõi, jahuta toatemperatuurini ja töötle kannmikseris koos kuivaineseguga ühtlaseks. Aseta kohe külma tahenema. Seejärel lõika tükkideks, laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti ahjus 150 kraadi juures kuldpruuniks. Lase jahtuda ja haki peeneks.

Valge šokolaadi kreem:

100 g vahukoort

55 g valget šokolaadi

Vahusta vahukoor. Sulata šokolaad tilga vahukoorega ja sega vahustatud vahukoore hulka.

Mandlitega pralineeküpsis:

150 g mandleid

0,5 dl suhkrut

0,5 tl vanillisuhkrut

75 g võid

1 munavalge

Sulata suhkur, keeda kara-melliks ja lisa mandlid. Sega puulusikaga. Kui mandlid on karamelliga ühtlaseks segatud, lisa vanillisuhkur. Lase toatemperatuurini jahtuda ja töötle köögikombainis või kannmikseris peeneks jahuks. Lisa sulatatud või ja munavalge, sega ühtlaseks, laota õhukese kihina küpsetuspaberi või silikoonmatiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 175 kraadi juures tumepruuniks (u 7–8 minutit).

NB! Kõik selle postituse fotod on teinud Jaanus Ree; LP artikli juures oleva foto autor on aga Marko Meigas.

Rabarberinaps

Et mitte õiget hetke maha magada, siis lisan kohe ühe joogi retsepti, et saaks napsu maitsestuma panna. Eriti head on noored peened punase koorega varred, sest need annavad joogile ilusa roosa värvuse. 

Üldiselt lähtutakse selliste koduste napsude puhul valemist 1:1:1 ehk kõiki kolme koostisainet (marjad  vms, suhkur ja alkohol) on täpselt võrdsetes osades. Mina lisasin suhkrut vähem, sest sellised kodused napsud kipuvad minu jaoks liiga lääged olema. Kuigi ma olen päris suur koogi- ja šokolaadisõber, siis magusad joogid mind kohe üldse ei isuta - pigem vastupidi. Aga sellist kodust napsu on küll mõnus vahel väike pitsitäis õhtusöögi lõpetuseks nautida ;-)

Vaja läheb:

5 dl rabarberit

4-4,5 dl suhkrut

5 dl viina 

Lõika rabarbrist peened viilud. Aseta kõik kolm komponenti purki ja sega läbi, et suhkur lahustuks. Sule purk õhukindlalt ja aseta jahedasse kohta seisma. Aeg-ajalt raputa purki - esimesel nädalal igapäevaselt, hiljem u korra nädalas. Juba paari-kolme kuu pärast on tegemist joomiskõlbuliku joogiga, kuid mida kauem naps saab seista ja maitseid koguda, seda parem. Kurna enne joomist ja naudi külmalt!

Pildid lisan kronoloogilises järjekorras :)

Alguses 

Neli päeva hiljem 

See joogiretsept ilmus ka LP-s rabarberiloo juures.

Spargliga Vichyssoise

Klassikaline vichyssoise valmib porrust ja kartulist, kuid seekord sai siia lisatud ka sparglit. See on erakordselt hea võimalus ära kasutada spargli puised varreotsad, mis reeglina minema visatakse. Ma olin kohe üliõnnelik, kui Delicious'ist selle retsepti leidsin:) ja ega ma eriti muudatusi teinudki - niisama toimis ka kõik hästi ja läheb juba sel nädalal kordamisele. Ainult sparglivarsi kasutasin peaaegu poole rohkem, sest kodumaine (Uus Kongo talust pärit) spargel on kullahinnaga ja ühtki tükikest sellest ei tohi ju raisku lasta :D

Sparglijääkidega vichyssoise on minu arvates täiesti geniaalne retsept, sest supp on kreemjas ja väga hea (isegi mehed võtavad teise tadrikutäie), kuid samas uskumatult tervislik ja lahja. Siin ei ole võid ega vahukoort, millega ma tavaliselt selliste suppide valmistamisel eriti ei koonerda, vaid ainult piim ja aedviljad. Meie sõime püreesuppi paksu eestimaise Kreeka jogurtiga ja niristasime peale extra virgin oliiviõli, aga sellegipoolest on supp väga tervislik - vähemalt minu standardite järgi, aga ma söön ka igapäevaselt päris palju kooki, niiet eks kõik sõltub ikka taustsüsteemist ;-) Ja eriti mõnusad on supi juurde röstitud leib ja sai suitsulõhega.

Üks miinus supil siiski on - seda saab suhteliselt vähe (mu kolmeliitrine pott oli ehk 2/3 ulatuses täis)  ja jätkub napilt neljale, niiet järgmisel korral teen kindlasti vähemalt kahekordse koguse :)

Vaja läheb:

4 dl piima (kasutan alati 3,5%-list)

2 keskmist port

u 200 g spargli "jääke" (mul oli 350 g)

2 keskmist kartulit

1 tl soola

hapukoort, paksu maitsestamata jogurtit (nt Farmi Kreeka jogurt) ja oliiviõli (soovi korral)

Viiluta porru õhukesteks viiludeks, tükelda kooritud kartulid kuubikuteks. Jämedamad spargli varreotsad võid pikuti pooleks, kolmeks v neljaks lõigata.

Kuumuta pool piimakogusest potis keemiseni, lisa porruviilud ja kuumuta keskmisel kuumusel u 5 minutit. Lisa spargel, lase veel u 5-10 minutit podiseda, seejärel lisa kartul ja sool ning sega korralikult läbi. Piima pärast ära muretse, isegi kui see tundub liiga kokku keenuna v suisa tükki läinuna - see peabki nii olema;-) Sega kartuleid u 5 minutit ja lisa pool liitrit vett. Lase supil u pool tundi edasi podiseda kuni kartulid on pehmed. 

Lisa ülejäänud piim, püreesta (nt blenderis) ja suru läbi peene sõela, et sparglikiude eemaldada. Võid lisada supile vett, kui see liiga paks tundub. Maitsesta soola ja valge pipraga ning serveeri koos hapukoore, paksu jogurti (nt Farmi Kreeka jogurt) v oliiviõliga.

Kaks ühes: smuuti ja hommikukohv

See on üks toitev, külm ja täiesti ebatraditsiooniline kohvijook:) Kohvikokteilid on tavaliselt alkoholi ja vahukoore või jäätisega, mistõttu marjade ja kohvi ühte jooki kokku segamine ning - mis eriti imelik - banaani lisamine, tundus alguses pisut harjumatu ja ilmselt ei olekski julgenud ise katsetada, kui mul ei oleks olnud võimalust mõned nädalad tagasi seda kohvikokteili maitsta. See oli uskumatult mõnus ja värskendav - just selline kuuma suvise laisa pärastlõuna, kui enam midagi teha ei viitsi, turgutaja. Aga hommikuks ka igati sobiv, sest saab kaks ühes ehk hommikukohvi koos marjasmuutiga. Mahediku ja kohvi kooslus oli kohe nii hea, et tegin seda sel nädalavahetusel mõlemal päeval ja kindlasti teen edaspidigi:)

Mina pressisin ise mahla ja jääkuubikud jätsin üldse välja, see-eest kasutasin ühel hommikul külmutatud maasikaid, teisel aga olid maasikad küll värsked, kuid banaan sügavkülmast. Mul nimelt on pidevalt kodus külmutatud banaani, et jäätist valmistada. Kui banaanid on juba nii plekilised, et neid enam süüa ei taheta ja/või pole aega nt banaanileiba (ehk keeksi) küpsetada või seda šokolaadi-mousse'i teha, siis on eriti mugav variant banaan tükeldada ja sügavkülma panna, et alati oleks hea võtta, kui vaja midagi kiirelt ootamatutele külalistele pakkuda, smuutisse (nt siia v siia) lisada või niisama magusaisu on, sest see jäätis on täitsa nagu päris jäätis ja hästi mõnus magustoiduna süüa:)

Mainin igaks juhuks, et kolm fotot on tehtud mahedikust, kus olid sügavkülmutatud maasikad, üks pilt (kahe klaasiga, ülevalt teine) aga järgmisel hommikul smuutist, kus olid värsked maasikad ja külmutatud banaan. 

Kokteili nimi on muideks "Tervisemari", retsept on Pauligilt ja kogused kahele on sellised:

2 dl külma kohvi (nt Paulig Espresso Originale caffe crema't)
1 banaan
10 maasikat
1 sl mett v suhkruroosiirupit
2 dl apelsinimahla
kuni 10 jääkuubikut (soovi korral)

Aseta kõik koostisosad, va kohv ja jääkuubikud blenderisse ja töötle ühtlaseks. Lisa kohv ja jääkuubikud, töötle veel  pisut ja ongi valmis:)

Röstitud spargel parmesaniga

Kui ma just kirjutasin rabarberist, mis ei ole just suurem asi vitamiinipomm ega sisalda eriti midagi kasulikku - lihtsalt on ülimõnus hapu koostisosa (magus)toitudes ja absoluutselt ammendamatu inspiratsiooniallikas -, siis spargliga on lood täpselt vastupidi. Selles köögiviljas on nimelt ohtralt nii vitamiine (nt C, B6, E jt) ja antioksüdante kui ka mineraal- ja kiudaineid ehk spargel on tõeliselt kasulik ja tervislik!:)

Eriti head on muidugi kodumaised peened noored krõmpsud ja magusad sparglivarred, niiet hooajal, mis küll kahjuks kohe-kohe lõppema hakkab, tasub kindlasti käia turgudel seda otsimas. Eestimaist  tasub eelistada ka seetõttu, et spargel on kõige parem vahetult pärast selle korjamist, sest selle tekstuur ja maitse hakkavad koheselt (pmst juba esimeste tundide jooksul) kvaliteedis kaotama ning sparglis sisalduvad suhkrud tärkliseks muutuma. Et aga spargli magusust võimalikult palju säilitada, tasuks see mähkida kas niiske räti sisse või hoida külmkapis otsapidi vee sees nagu lilli vaasis. 

Sparglil tuleb ära murda puised varreotsad, va ehk mõnedel eriti peenetel noortel vartel. U 2-3 cm kõrgusel otsast on koht, kus näppude vahel natukene vajutades see kergelt ära murdub. Mõned eriti jämedad varred võib aga kartulikoorimisnoaga veel ka 2/3 ulatuses ära koorida. Jääke aga ei tasu minema visata, sest neist saab teha mõnusat kreemjat suppi - lisan retsepti blogisse juba lähiajal:)

Enne tarvitamist (nt omleti sees) tuleks sparglit blanšeerida ehk u 2-3 minutit keeta ja seejärel u minutiks jääkülma vette tõsta, aga seekord otsustasin blanšeerimise asemel sparglit vahelduse mõttes hoopis ahjus küpsetada. Spargli röstimine pidavat muutma maitset intensiivsemaks ja aitama välja tuua magusust, samuti on see hea moodus juba kergelt närbuma hakkava spargli ära kasutamiseks. Antud juhul oli asi küll lihtsalt mugavuses, sest niisama ahju küpsema panna tundus sel hetkel kõige lihtsam ja kiirem variant:)

Röstitud spargel on väga hea nii soojalt kui ka külmalt ja sobib lisandiks liha või kala juurde, aga igati nauditav ka täitsa eraldi nt kas eelroaks või kergemaks eineks. Parmesani asemel võib kasutada muud juustu, nt fetat v mozzarellat. Ja juurde sobib eriti hästi muna - keedetud, pošeeritud või praetud kujul ehk kuidas endale rohkem meeldib:) 

Röstitud spargel:
u 25-30 sparglivart
1-2 sl extra virgin oliiviõli
värskelt jahvatatud musta pipart, soola (sobib ka Santa Maria laimipipar)
poole sidruni mahl ja soolahelbed (soovi korral)
100 g parmesani

Puhasta sparglivarred ja sega kausis korralikult oliiviõliga läbi. Laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjupannile, jahvata peale pipart ja soola ning küpseta ahjus 250 kraadi juures u 10 minutit. Eriti peened varred võid varem ära võtta. 

Ahjust väljavõetud sparglile pigista sidrunimahla ja puista peale soolahelbeid. Tõmba juustunoaga parmesanist õhukesed viilud. Võid juustu kohe ahjust võetud sparglile puistata (siis see sulab kergelt) v serveerida kausiga spargli juurde.

Rabarbrimuffinid (nisujahuta)

Need on ühed pehmed ja mahlased muffinid, kus rabarber annab parajalt palju hapusust ja suhkruroosiirupi teistmoodi magusust, kui tavaline suhkur. Mina kasutasin nende valmistamisel riisijahu ja gluteenivaba kaerajahu, kui sa aga ei soovi gluteenivaba küpsetist, siis võid teha muffinid nisujahuga.

Retsept ilmus ka LP-s minu rabarberi-loo juures. Paraku oli nii paber- kui ka digilehte õige pildi asemel sattunud hoopis kevadised apelsinimuffinid, mille retsepti oma apelsini-teemalise artikli juures jagasin. Loodan, et küpsetajad väga segadusse ei satu:)

Need muffinid püsivad mahlased mitu päeva, samuti nagu eelmise postituse ingveri-rabarberikeeks. Kui aga küpsetised kilesse mähkida, siis ilmselt on need ka nädala pärast täitsa söödavad ja üldsegi mitte kuivad. Selle vürtsika keeksi, mis mulle endale ka tohutult meeldib, juures jäi aga mainimata üks väike pisiasi. Nimelt kui seda esimest korda küpsetsin ja ise õhtusöögile läksin, siis sain sms-i "Ülihea keeks, aitäh!" Ja see on üsna ebatavaline "sündmus", sest tavaliselt selliseid sõnumeid siinse maja, kus kooke tuleb ahjust peaaegu igapäevaselt, elanikud mulle ei saada ... hetkel ei tulegi ausalt öeldes ühtegi teist sellist juhtumit meelde ...:) Ilmselt on muidugi asi meie maja elanike vähesuses ;-)

Rääkides aga veel rabarberist, siis selle köögivilja lehed on väga suure oblikhappe sisaldusega ja toiduks neid kasutada ei ole soovitav, kuid see-eest pidavat need olema väga tõhusad tselluliidi vastu võitlemisel!:) Kuulsin LP toidutoimetaja Margit Tõnsonilt, et metsamoor Irje Karjus soovitab rabarberilehti endale istmiku alla sättida ja saunas ka muude probleemsete kohtade, nagu puusad ja reied, ümber mässida:)

Et rabarberivarred sisaldavad samuti organismile kahjulikku oblikhapet (õnneks siis u 10 korda vähem kui lehed), siis soovitatakse valmistada toite rabarberist just koos piimatoodetega, et oblikhape ühineks piimas sisalduva kaltsiumiga ja muutuks kahjutuks. Kuna aga rabarberit ei sööda just iga päev ega suurtes kogustes, siis polevat oblikhappe pärast vaja ka üleliia muretseda. 

Vaja läheb:
150 g riisijahu
50 g kaera- või maisijahu
2 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
peotäis pähkleid või mandleid
1,5 dl (suhkruroo)siirupit või mett
0,6 dl õli
2,4 dl piima
2 muna
1 rabarberivars (u 120-150 g)
soovi korral kaneeli ja tuhksuhkrut

Tükelda rabarber väikesteks tükkideks. Sega ühes kausis sõelutud jahud, sool ja küpsetuspulber, teises aga peenelt hakitud pähklid v mandlid, mesi v suhkruroosiirup, õli, piim ja kergelt lahti klopitud munad. Lisa jahusegu, ise samal ajal segades, vedelatele ainetele, sega ühtlaseks tainaks ja lisa rabarberi tükid.

Vala tainas muffinivormidesse (saab 12 suurt ääreni täis vormi), raputa soovi korral peale kaneeli ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 25 minutit kuni muffinid on pealt pruunid, katsudes vetruvad ja sissetorgatud tikk jääb kuivaks. Lase u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta siis muffinid vormidest välja restile jahtuma. Peale võid raputada tuhksuhkrut. 

Vürtsikas rabarberikeeks

See on üks mahlane (ei saa jätte lihtsalt mainimata, kui juba keeksist on jutt):) ja pehme küpsetis, millele rabarberid annavad tasakaalustavat hapusust ja ingver vürtsikust, suhkruroosiirup ja tume muscovado aga lisavad põneva maitsenüansi. Kui siirupi ja muscovado asemel kasutada nt valget suhkrut ja mett, siis on tulemus muidugi hoopis teistsugune, aga ikka väga hea! Mulle endale see kook väga meeldib ja sööjad kiitsid samuti:) 

Plaanisin tegelikult valmistada keeksi, millel on rabarber katteks, kuid tegelikult tuli välja nii, et rabarberitükid on ikkagi keeksi sees, sest tainas vajub väikeste tükkide vahelt läbi. Järgmisel korral segasin rabarberi ja siirupi lihtsalt taina sisse ning tulemus oli enam-vähem sama, niiet võid vabalt sama teha - mõlemat moodi tuleb välja:)

Eriti hea on keeks soojalt koos jäätisega, kuid kui seda süüa jahtunult, siis mina olen teinud juurde suhkruroosiirupiga jogurtikreemi paksust Farmi Kreeka jogurtist. Igati hästi sobivad rabarberikeeksi kõrvale ka vaniljekaste, -kreem või -jäätis, samuti kohupiima- v toorjuustukreem. Võid kreemi serveerida nii kõrvale kui ka laotada selle keeksile peale.

Keeks:

130 g toasooja võid

120 g suhkrut (eriti hea on hele v tume muscovado)

185 g jahu (mina kasutasin 100 g riisijahu ja 85 g maisijahu)

2 tl küpsetuspulbrit

näpuotsatäis soola

1,5 tl jahvatatud ingverit

2 suurt toasooja muna

2 dl piima

6 sl suhkruroosiirupit v vedelat mett

300-350 g rabarberit

Lõika rabarberist õhukesed viilud. Vahusta toasoe või suhkruga heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades munad. Sega sõelutud jahu(d) küpsetuspulbri, ingveri ja soolaga. Lisa jahusegu, piim ja 4 sl siirupit v mett tainale ning sega korralikult läbi. 

Kata neljakandilise keeksivormi põhi ja otsad küpsetuspaberi-ribaga, määri ääred võiga ja puista üle jahuga. Nirista ülejäänud 2 sl suhkruroosiirupit v mett võimalikult ühtlaselt vormi põhja laiali ning lao peale rabarberiviilud. Vala peale tainas ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 45 minutit (kui sissetorgatud tikk tuleb puhtalt välja, siis on keeks valmis).

Lase keeksil u 10 minutit vormis jahtuda, kummuta vormist välja ja serveeri nii, et rabarberitega pool on peal. Soovi korral nirista peale veel suhkruroosiirupit või mett või puista tuhksuhkrut.

Imeline šokolaadikook

Šokolaadikook, mis viib keele alla ja on sealjuures veel ka gluteenivaba! Olen otsustanud kooki enam mitte valmistada, sest söön seda ise alati liiga palju. Parem ei maini, kui palju olen koogist ise ära söönud (va juhul, kui külla kaasa võtan - siis üritan ikka piiri pidada:) ), sest keegi niikuinii ei usuks ... :) Kusjuures, see šokolaadikook on küll tummine ja sisaldab lahedalt palju šokolaadi, aga erinevalt nt trühvlikoogist, mille puhul ma tavaliselt mõne ampsuga piirdun ja reeglina korraga üle ühe tüki ei söö, ei ole see nii tugevamaitseline ega liiga šokolaadine ega sellise tekstuuriga, mida suures koguses korraga ei taha. Mahlane biskviit, mida isegi immutada ei ole vaja, ja paks kreem, mis teevad koogi pigem mõnusa magustoidu-laadseks. Aga see on puhtalt minu arvamus ja mul ongi kookidega oma suhe, niiet esialgu tasub šokolaadikooki ilmselt suuremale seltskonnale küpsetada:)

Kuigi ma põhja "biskviidiks" nimetasin, siis ei ole see päris õige termin, sest tegemist ei ole munast, suhkrust ja jahust valmistatud tordipõhjaga. Seda enam, et biskviit seondub tihti just millegi kuiva ja jahusega, aga see siin on suussulav šokolaadist kook, millel klassikalise biskviidiga absoluutselt mingit pistmist ei ole:) Kusjuures, ma kunagi kooliajal tegin klassikalist biskviiti (ja sellest vahukoore-kohupiimakreemiga kooke) päris palju, aga pärast seda, kui avastasin juustu-, kohupiima- ja šokolaadikookide võluva maailma, küpsetan klassikalist biskviitpõhja koogi jaoks ainult siis, kui keegi ekstra tellib. Õnneks seda sageli ei juhtu ;-)

Põhi:
230 g tumedat šokolaadi
5 suurt muna
150 g peensuhkrut
125 g toasooja võid
50 g jahvatatud mandleid

Sulata šokolaad vesivannil, sega ühtlaseks ja lase natukene jahtuda. Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Vahustades lisa vähehaaval toasoe või, seejärel šokolaad ja jahvatatud mandlid. 

Teises kausis vahusta munavalgeid pehmete tippude tekkimiseni. Klopi neljandik munavalgevahust šokolaadisegu hulka ning seejärel sega spaatliga õrnalt ülejäänud vaht samuti tainaga. Vala 20 cm läbimõõduga vormi, mille põhi on vooderdatud küpsetuspaberiga, ääred võitatud ja kakaopulbriga üle raputatud. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 45-50 minutit, kuni see on kerkinud ja tahke, aga keskelt veel tikuga katsudes niiske. Lase vormis jahtuda. 

Kreem:

400 g toasooja toorjuustu (või 250 g mascarponet ja 150 g toorjuustu)

100 g tuhksuhkrut

100 g tumedat šokolaadi (võib olla nt vaarika-, kirsi- vmt maitseline)

Sulata šokolaad ja lase natukene jahtuda. Vahusta toasoe toorjuust (ja mascarpone) tuhksuhkruga ja vispelda hulka sulatatud šokolaad. 

Jahtunud kook eemalda vormist ja lõika horisontaalselt pooleks. Aseta pealmine kiht vormi tagasi või taldrikule, lõikepool üleval. Laota kreem põhjale ja aseta sellele teine koogikiht lõikepool allpool. Hoia paar tundi külmas ja eemalda seejärel vormist. 

NB! Soovitan kook nö kokku panna samas vormis, milles küpsetasid, sest siis on kindel, et tulemuseks on ilus "sirge" tort. Kuna biskviit on paks ja kreemi on ka päris palju, siis taldrikul ilma toestuseta võib see natukene "vildakaks" muutuda, kuid vormis jääb tort perfektne. Kui kreem on juba tahenenud, siis võib edasi vabalt taldrikul hoida.

Sõelu peale tuhksuhkrut või kata kook glasuuriga. 

Glasuur:

200 g šokolaadi
50 g võid
2 sl tuhksuhkrut

Sulata tükeldatud või ja šokolaad suhkruga vesivannil või kastrulis madalal kuumusel pidevalt segades ja laota koogile nii, et see üle äärte alla niriseks.

NB! Kui kooki on vaja hästi väikesteks tükkideks lõigata, siis soovitan glasuuri sisse lisada ka mõne sl vahukoort ja u 20 g rohkem võid, et see pehmem oleks ja oleks lihtsam õhukesi viile lõigata. Kui glasuur on kõva, siis kook pudiseb liialt.

Selle foto autor on Lauri Laan.

Kamavaht kahel moel

Ma just avastasin, et blogisse ei olegi sel kevadel jõudnud veel ühtegi rabarberi-retsepti. Uskumatu! Kahetsusväärne viga :) saab muidugi varsti parandatud, sest olen rabarbrist juba päris mitmeid kooke ja magustoite valmistanud ning loomulikult plaanin seda veel teha, sest tänu Helenile on mul keldris kotitäis seda köögivilja ootamas:) Ma just kirjutasin rabarberist ühe loo, mis peaks koos retseptidega järgmisel laupäeval ilmuma, ja lugedes tarku raamatuid (siin on need kirjas ka) sain teada, et rabarberi puhul on tegemist just nimelt köögiviljaga, kuigi Wikipedia andmetel pidavat USA-s rabarberit siiski puuviljana kvalifitseeritama. Seda aga 1947. a. tehtud kohtuotsuse alusel eeskirjade ja maksude tõttu, sest tollitariif sissetoodud köögiviljadele on kõrgem kui imporditud puuviljade oma. Ehk rabarberi puuviljana käsitlemine tõi kaasa väiksema tollimaksu:) USA on täiesti õigustatult ikkagi kõigi võimaluste maa ;-)

Et aga suvi juba vaikselt, kuid järjekindlalt, läheneb ja maasikaid on juba igal pool saada, siis jagan siin hoopis pisut ehk etteruttavalt ühe magustoidu retsepti. Kamavaht on eriti tore pisut nostalgiline magustoit, mida mina valmistan peamiselt just suvisel ajal, kuid loomulikult on see sobiv aastaringseks nautimiseks. 

Kamavahu tegemiseks on muidugi tohutult palju erinevaid viise. Paar nädalat tagasi ilmus laupäevalehes LP minu lugu restoranide Clazz ja Olde Hansa peakoka Emmanuel Wille'ga, kes jagas mu palvel lugejatega oma kamavahu retsepti, mida ta EV aastapäeval restoranis pakkus. Manu (nii kõik teda kutsuvad) magustoit on kohe eriliselt "patriootlik", sest sisaldab lisaks kamale veel ka Vana Tallinna likööri:) Soovitan ka seda varianti proovida!:)

Mina ise teen kamavahtu kahel moel. Esimene variant on valminud Eton Mess'i ainetel ja sisaldab nii marineeritud maasikaid kui ka beseed. Teine kamavaht on aga eriti lihtne ja kiire ning seda täiendab hapukas marjakaste.

Kamavaht šokolaadi-besee ja marineeritud maasikatega

Vaht ja marineeritud maasikad:

200 ml vahukoort

400 g maitsestamata kohupiimapastat

3 sl kamajahu

5 sl suhkruroosiirupit

500 g maasikaid (sobivad ka muud marjad)

2 sl Cointreau'd, brändit rummi
u 100 g beseed

kaunistamiseks mündi v melissi lehti

Puhasta ja tükelda maasikad, sega kausis 2 sl suhkruroosiirupi ja alkoholiga ning lase vähemalt 15 minutit marineeruda. 

Vahusta vahukoor. Sega teises kausis kohupiimapasta kama, 3 sl suhkruroosiirupi, tükkideks pudistatud beseed ja kolmandiku maasikatega ning sega õrnalt sisse vahustatud vahukoor. Serveerimisel tõsta vahu peale ülejäänud maasikad koos vedelikuga ja pudista peale veel paar beseed.

Tavaliselt valmistan kamavahu ja Eton Mess'i juurde tavalised beseed, aga seekord sai tehtud maasikatele seltsiks šokolaadi omad.

Šokolaadibeseed:

3 munavalget
150 g tuhksuhkrut
50 g tumedat šokolaadi
2 tl naturaalset kakaopulbrit

Mikserda munavalgeid kuni pehmete tippude tekkimiseni. Lisa pidevalt mikserdades vähehaaval (nt supilusikatäie kaupa) tuhksuhkur ja vahusta, kuni munavalgevahul tekivad jäigad tipud. Sega kokku kakaopulber ja kas riivitud või peenelt hakitud šokolaad ning lisa õrnalt spaatliga alt üles segades munavalgevahule. 

Tõsta munavalgevaht supilusikaga või pritskotti kasutades küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 140 kraadi juures u 40-50 minutit.Võta küpsenud beseed ahjust ja tõsta restile jahtuma. Beseed on pealt krõbedad ja seest pehmed.

Beseed ahjus küpsemas

Kamavaht marjakastmega

Vaht:

400 g maitsestamata toorjuustu

6-8 sl suhkrut

6 sl kama

600 g maitsestamata kohupiimapastat

2 sl vaniljesuhkrut

Vahusta toasoe toorjuust suhkru ja vanilejsuhkruga.  Lisa kama ja kohupiimapasta ning vahusta ühtlaseks kreemiks.

Marjakaste:

5 dl marju (nt sõstraid, vaarikaid)

1-2 sl sidruni- v laimimahla

1 sl tuhksuhkrut

1 sl rummi või marjalikööri (soovi korral)

Püreesta marjad (blenderis, saumikseri või köögikombainiga). Lisa ülejäänud ained ja sega ühtlaseks. Tõsta marjakaste kamavahule või paku kausiga kamavahu kõrvale. Marju ja mündilehti võib ka alati lisada ;-)

NB! Kahe esimese foto autor on Lauri Laan. Kolmanda (viimase) foto autor on Marju Randmer ja see ilmus koos minu retseptiga ajakirja T&T eelmise aasta (2012) juuli-augusti numbris.

Kalapuhvet ja suitsukala-kodujuustu pirukas

Enne, kui ma tänase teema juurde asun, tahtsin südamest tänada kõiki, kes eile D-kokaraamatu poolt korraldatud koogikoolitusele tulid! Tõeliselt lahe oli koos Teiega (ja Teile) kokata! Mitmest külalisest sain aru, et nad on mu blogi lugejad, aga kahjuks oli nii palju rahvast ja nii palju tegemist, et ei jõudnud omavahel suhelda ja lähemalt tuttavaks saada. Küll aga loodan, et Teile õhtu meeldis, koogid maitsesid ja et järgmisel koolitusel kohtume jälle! Ja kui saite teada enda jaoks midagi uut, samuti inspiratsiooni kokkamiseks, siis on õhtu minu jaoks täiesti korda läinud:) Juustukoogi retsept on juba blogis olemas, tummise šokolaadikoogi, samuti šokolaadibeseede ja kamaga Eton Messi retseptid on aga D-kokaraamatus, varsti lisan blogisse ka. Ja suur aitäh Piretile ürituse korraldamise ja abistamise eest! Ja muidugi ka ettepaneku eest koogikool läbi viia - tõesti väga tore oli!:) 

Aga juba sel laupäeval on kõik teretulnud toidublogijate kalapuhvetisse!!!

Viimsi taluturul on nimelt kalapäev (lähemat infot ürituse kohta saab siit), kus kokkavad Pille (tänud Sulle suurepärase orgunni eest!), Aire, Liina, Marju, Britt ja mina ning nautida on võimalik nii erinevaid kalapirukaid ja -muffineid kui ka misoglasuuriga tursafileed, kohasülti, suitsumakrellisalatiga võileibu ning palju muud head ja paremat! Lisaks nimetatutele veel erinevaid soolaseid (kala)roogi ja magusaid kooke;-) Kõigile meie puhveti klientidele pakume soovi korral tassi Myespresso by Segafredo masinas valminud kohvi (täitsa tasuta, muuseas):) 

Ma ise valmistan laupäevaks Pepekala mereahvenast gluteenivaba põhja ja kodujuustuga quiche'i (retsept all) ning lõhe-brokolipiruka. Magusasõpru rõõmustan ilmselt aga šokolaadi- ja/või rabarberikoogiga või hoopis ühe mõnusa kohupiima-kirsikoogiga - eks homme ole näha, mis kooke täpselt ahjust välja tulema hakkab, kui pirukad valmis on ;-) Aga ega ma homme ka kõiki asju valmis ei küpseta, vaid plaanin laupäeval varakult ärgata, et hommikul kell 10 kiirematele ka mõnda ahjusooja pirukat pakkuda:)

Lisan siia kalapäeva infolehe ka - tundub igal juhul, et hästi põnev päev on tulemas:) Kohtume laupäeval Viimsis, sest - nagu alloleval plakatil kirjas - süües kala oled alati terve ja rõõmus!!! :)

Kes aga laupäeval Viimsisse ei jõua ja soovib ise proovida kodus ühte mõnusat suitsukala- ja kodujuustutäidisega pirukat kas hommikuse kohvi või õhtuse veini kõrvale küpsetada, siis jagan retsepti ka:) Mina valmistasin selle quiche'i gluteenivaba põhjaga, kuid kui soovid tavalise nisujahuga küpsetist, siis soovitan nt seda retsepti kasutada. Samas muidugi feta-spinatipiruka juustuga põhi on ka igati hea, niiet valik on lai ;-) 

Head küpsetamist ja lõbusat nädalalõppu!!!

Põhi:
80 g maisijahu
120 g riisijahu
0,5 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

60 g külma võid

80 g hapukoort

1 muna

Täidis:
200 g suitsukala
3 muna
2 dl koort
200 g kodujuustu
värsket tilli
soola, pipart

Põhja jaoks sega omavahel sõelutud jahud, sool ja küpsetuspulber, haki noaga hulka külma või kuubikud ja seejärel sega hapukoore ja munaga ühtlaseks tainaks. Suru tainas 24-25 cm läbimõõduga ettevalmistatud vormi põhja ja äärtele. Hoia vormi u pool tundi külmkapis. 

Puhasta ja tükelda suitsukala Sega omavahel kergelt lahtiklopitud muna, hakitud till, kodujuust ja koor. Maitsesta soola ja pipraga. 

Tee kahvliga tihedalt tainapõhjale augud ja küpseta seda ahjus 200 kraadi juures 10 minutit. Alanda ahju kuumus 180 kraadini. Puista tainale suitsukalatükid, vala peale täidis ja küpseta pirukat u 35 minutit kuni täidis on tahenenud ja hakkab kuldseks muutuma. Lase u 10 min vormis taheneda enne lahti lõikamist ja serveerimisel haki peale värsket tilli.